III Lugemisülesanne

Loe läbi artikkel E-Learning as Innovation: Exploring innovativeness of the VET teachers’ community in Estonia (Loogma) ja analüüsi seda uurimismeetodite seisukohast. Rakenda ökonoomse lugemise tehnikaid ning leia vastus järgmistele küsimustele:

- Milline on artikli struktuur?
Sissejuhatus
Teoreetiline raamistik ja hüpotees
Uurimistöö metoodika
Analüüsid ja tulemused
Tulemuste arutelud ja järeldused
Lõppjäreldused kui kokkuvõte
Tänusõnad
Kasutatud allikad

- Mis on uuringu valdkond, juhtmõte ja teema?

Uuringu üldiseks eesmärgiks oli uurida e-õppe kui haridusinnovatsiooni omaksvõttu kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide õpetajate poolt. Keskseteks uurimisküsimusteks olid:

• Milliseid e-õppe omaksvõtjate gruppe võib rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õpetajate hulgas eristada? 
• Millised hoiakud iseloomustavad erinevaid õpetajate rühmi? 
• Millised e-õppe kasutamispraktikad erinevaid õpetajate gruppe iseloomustavad?
• Millised on kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate pädevused ja koolitusvajadus?
• Millised tegurid motiveerivad erinevaid õpetajate kategooriaid e-õpet omaks võtma?
• Milliseid e-õppe rakendamist takistavaid barjääre võib erinevate gruppide puhul täheldada?
• Kuidas koolikeskkond e-õppe rakendamist mõjutab?

 - Olulisemad allikad?
Olulistemad allikad, millele on artiklis enam viidatud

1. Rogers, E. M. (2003).Diffusion of innovations(5th ed.). New York: Free Press => viitamisi 13 korral
2. Geoghegan, W. (1994). Whatever happened to instructional technology? In:Paper presented at the 22nd Annual Conference of the International Business Schools Computing Association, Baltimore, Maryland. Retrieved from http://eprints.ecs.soton.ac.uk/10144/01/Geoghegan-1994-WHAT_EVER_HAPPENED_TO_INSTRUCTIONAL_TECHNOLOGY.doc  Accessed 25.06.10 => viitamisi 8 korral
3. Venezky, R. L., & Davis, C. (2002).Quo Vademus? The transformation of schooling in a networked world. OECD/CERI. http://www.oecd.org/dataoecd/48/20/2073054.pdf Retrieved fromAccessed 25.06.10 => viitamisi 8 korral
4. Toots, A., & Idnurm, T. (2009). Revolutsioon mida ei toimunud ehk e-õppe senised tulemid. [Revolution never happened or results of e-learning so far].Riigikogu Toimetised, 9, 159–170. => viitamisi 5 korral
5. Pelgrum, W. (2008). School practices and conditions for pedagogy and ICT. In N. Law, R. J. Pelgrum, & T. J. Plomp (Eds.),Pedagogy and ICT use in schools around the World. Findings from the IEA SITES 2006 study(pp. 67–120). Springer/Comparative Education Research Centre, The University of Hong Kong. => viitamisi 4 korral

Leia vastuseid ka tulevikus käsitlemist leidvatele teemadele:
- Uuringu probleem, eesmärk ja uurimisküsimused?

Uurimisprotsess algab alati probleemi(de) sõnastamisega. Valitud uurimisprobleem suunab kogu uurimisprotsessi. Uurimisprobleemi sõnastus on seisukohavõtt sellest, mida teada tahetakse.

Uurimisteema valikul ja probleemide sõnastamisel tuleks hoiduda ülemäära ambitsioonikatest projektidest, kuna nendega kaasneb ühelt poolt risk võimetusega uurimist teostada või teiselt poolt varitseb oht laiali valguda, tootes üksnes pinnapealseid tulemusi. Samas peab hoolitsema, et uurimise disain oleks piisavalt paindlik, et tulla toime väljal ettetulevate ootamatute sündmustega.

Probleemi püstitamine on uurimistöö koostamise juures saab eristada järgmisi samme:

• probleemi formuleerimine — keskse küsimuse sõnastamine, probleemi aluseks oleva vastuolu sõnastamine, oodatava tulemuse esialgne piiritlemine;
• probleemi ülesehitamine — probleemi liigendamine küsimusteks ja nende järjestamine, uurimisaine piiritlemine;
• probleemi põhjendamine (seosed teiste probleemidega, võimalike vastuväidete analüüs);
• probleemi hindamine — probleemi lahendustingimuste ja meetodite analüüs ja hindamine.

Soovitusi probleemi püstitamiseks:

• algul tuleks kirja panna rohkem uurimisküsimusi, mille hulgast valida
• uurimisprobleem võib hõlmata ainult ühte või integreerida mitut võimalikku küsimust
• probleem peab olema esitatud piiritletud kujul ja eksperimentaalselt uuritavana
• uurimisprobleem esitatakse kirjeldusena, miks antud uurimust on vaja läbi viia

Selgelt ja mõistetavalt sõnastatud eesmärk on uurimistöö telg. See annab uurimusele suuna ja määratleb lõpp-punkti, milleni uurija oma töös tahab jõuda. Eesmärgist tulenevad uurimuse ülesanded, mida autor täitma asub. Et eesmärki konkretiseerida, tuleb sõnastada uurimisküsimused, millele töös vastust otsitakse, ja valida uurimisstrateegiad, mida eesmärgi saavutamiseks kasutatakse.

Uurimuses võib määratleda ka mitu erinevat eesmärki ning eesmärgid võib uurimuse käigus ka muutuda. Mida aga kindlasti tasuks autoril meeles pidada, on see, et hästi sõnastatud eesmärk EI OLE suunatud mitte tegevusele, protsessile, nt otsida, uurida (Uuringu eesmärk on välja selgitada, millisena näevad klassiõpetajad oma rolli ja kuidas aitab IKT õpetajal rolli täita), vaid ON pigem orienteeritud tulemusele, nt leida, avastada, välja selgitada jmt(Uurimuse eesmärk on uurida õpilaste ja õpetajate hinnangute kokkulangevust erinevate motivatsioonikonstruktide osas).

Uurimistöö eesmärgiks on lahendada uurimisprobleem. Eesmärk näitab, kuhu tööga välja tahetakse jõuda.

• Uurimistöö eesmärk
• peab olema vastavuses pealkirjaga;
• peab olema antud tööga saavutatav;
• on suunatud tulemusele, mitte protsessile (uurimisprotsess ei ole eesmärk);
• ei näita, mida tulemusega tehakse (nt ei saa olla eesmärk midagi muuta).

Uurimisküsimus selgitab, miks üldse on vaja uurimust teha. Uurimisküsimuse eri/alaliigiks on hüpoteesid. Hüpotees on tõestamata tees, mis eeldatavasti annab vastuse küsimusele, mille uurimistöö autor seab, ning mis koosneb enamasti seostest uuritavate faktide vahel.

Sõltuvalt uurimisstrateegiast võib autor püstitada kas uurimisküsimusi või hüpoteese. Kui uurimisküsimused on kohased nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses uurimuses, siis hüpoteesid püstitatakse kvantitatiivses uuringus. Põhjus on lihtne: kvalitatiivne uuring ei ole sobiv hüpoteeside tõestamiseks oma eksploratiivse iseloomu tõttu.

Hea uurimisküsimuse ja hüpoteesi tunnuseks on selgus, lihtsus ja uudsus, st uurija kavatseb leida midagi sellist, mis võimaldab teadusel kas või natukenegi edasi areneda.

Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt:

• hüpotees on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta
• hüpotees põhineb taustauuringul, teadaolevatel faktidel ja varasematel kogemustel
• hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid veel tõestamata teaduslik oletus;
• hüpotees tekib kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus;
• hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega;
• hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega;
• hüpotees peab olema kontrollitav, tal peab olema hea üldistusvõime ja samas olema võimalikult lihtne.

- ja andmekogumise meetodid?
Ebaõigete andmete kogumine võib mõjutada uuringu tulemusi.

• Intervjuud
• Näost-näkku intervjuud
• Telefon intervjuud

         Vormiline liigitus:

• Struktureerimata ehk avatud intervjuu => ettevalmistamata/väheste ettevalmistatud küsimustega intervjuu
• Struktureeritud intervjuu => varem ettevalmistatud küsimuste jada. Suure hulga vastajaskonna puhul. Abivahendiks on ankeet. 
• Teemaintervjuu => ankeet- ja avatud intervjuu vahevorm. Teada on alateemad, ent mitte küsimused.
• Küsitlus
  Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjuusid
• Paber-pliiats
• Veebipõhised
• Avatud küsimused – vastaja saab vastata oma sõnadega
• Suletud küsimused – vastused on ette antud ja vastaja peab valima neist kõige sobilikuma.
• Vaatlus
• Süstemaatiline/liigendatud vaatlus – vaatleja on kõrvalseisja.
• Osalusvaatlus – osalus vaatleja üritab saada täielikuks rühmaliikmeks, vaba vaatleja aga fikseerib tulemusi
• Dokumendi analüüs
• Eksperiment ehk katse, mida enamjaolt kasutatakse teadusliku oletuse kontrollimiseks.

- Tulemused
Tulemused esitatakse kokkuvõtetena, tabelitena, graafikutena. Sidudes kokkuvõtlikke tabeleid jms., moodustab tulemuste peamise osa autori tekst, milles analüüsitakse, sünteesitakse, võrreldakse ja üldistatakse saadud andmeid.

Väga üksikasjalikud tabelid, vaatluste protokollid, eksperimendi materjalid, toodud andmete töötlemise õigsuse kontrollimist võimaldavad algmaterjalid jne. esitatakse lisana töö lõpul.

Tekstis on tulemusi otstarbekam välja tuua nende alusel koostatud ülevaatlike ja piltlike graafiliste võtetega.

Tulemuste esitamise ja analüüsi kaudu peab selgelt välja tulema,  kas püstitatud hüpotees on tõene või väär. Kvalitatiivse uurimuse korral leitakse aga vastused esitatud uurimisküsimustele.

Kasutatud kirjandus:

• Uibu, K. (2010). Eesmärk, uurimisküsimus ja hüpotees. Loetud aadressilt: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15086/index.html
• Saaremaa Ühisgümnaasium. Probleemi püstitus, eesmärkide, hüpoteeside ja uurimisküsimuse sõnastamine. Loetud aadressilt: http://syg.edu.ee/~peil/ut_alused/hypotees.html
• Saaremaa Ühisgümnaasium.Tulemuste analüüs ja interpreteerimine. http://syg.edu.ee/~peil/ut_alused/interpreteerimine.html